Sindi seltsimaja
Sindi seltsimaja lugu
Sindi klubihoone avati 1965. aasta 6. märtsil. Hoone on säilinud tänapäevani ja rahuldab rahva kultuurilised vajadused. Aja jooksul on maja saanud küll nii uut hingamist kui iluravi, aga põhiolemuselt on jäänud ikka väärikaks seltsimajaks.
Sindi kultuurielu on olnud elav ja tulemuslik juba kogukonna tekkimisest alates – õige pea pärast vabriku tööle rakendamist hakati tähelepanu pöörama ka kohaliku rahva olmelistele ning kultuurilistele vajadustele. Olgu selleks siis sakste klubi Harmonie, tööliste klubi või enam kui 100 aastat tegutsenud spordiselts Kalju. Sindi segakoor käis esimesel laulupeol, karskusselts asutati aastal 1892, udupiltide näitamise masina sai Sindi endale 1893. aastal. 1908. aastal alustas tegevust laiema profiiliga kultuurhariduslik selts Sõprus, kelle eesmärgiks oli peo- ja ettelugemisõhtute korraldamine, kino hakati regulaarselt näitama alates aastast 1921.
Juba 1930. aastate teisel poolel leiti, et senine seltsimaja on sedavõrd amortiseerunud, et ei kõlba enam inimeste kooskäimise kohaks. Kuigi taidlus oli aktiivne ja rahvarohke, puudus Sindis kasutamiskõlblik klubihoone.
Parimgi isetegemise rõõm võib aga raugeda, kui katus ei pea vett ning seinad lasevad tuult läbi. Veel eelmise sajandi 50. aastatel arutleti selle üle, et Sindi vajaks korralikke tingimusi kultuuri tegemiseks.
Kuna NSV Liidu tollane juht Hruštšov keelas ära kultuuriasutuste ehitamise, oli vaja leida mingisugune võimalus. Leili Liidemaa uurimustööst selgub, et tollane direktor ja pearaamatupidaja Gerda Pärn eirasid seadust ning uus klubihoone ehitati kapitaalremondi nime all. Seaduse rikkumise tõttu kutsuti nad prokuröri juurde, kuid Pärn suutis asjalikult põhjendada klubihoone ehitamise ökonoomsust ning nad mõisteti õigeks. (Liidema, L. „Gerda Pärn – elu ja tegevus“, Sindi 2002)
- aasta 6. märtsil oli ehitus lõpetatud ja peeti avapidu. Uut maja on sama aasta 9. märtsi ajalehes Pärnu Kommunist kirjeldatud uue ja avarana, kus on valgusküllane vestibüül ja vabariigi kõige suurema lava – 180 ruutmeetrit ning saal koos rõduga mahutab 472 inimest. Sindi oli saanud kaasaegse kultuuritempli.
- aasta rahvasaadikute nõukogu esimehe Oskar Ermi poolt esitatud aruandes on kirjutatud, et uue klubihoone valmimisega paranes täielikult Sindi kultuurielu. Sellest andis tunnistust ka klubijuhataja H. Osoli 1964. aastal esitatud aruanne, kus oli kirjeldatud selle aja kultuurielu: Sindi kultuurimajas tegutses segakoor, kaks naisansamblit, puhkpilliorkester, segarahvatantsurühm, naisrühm, estraadiorkester, sõnakunstnike ring, kaks näiteringi (venekeelne ja eestikeelne), pensionäride koondis, õmblusring ja perenaistering. Kavas oli avada veel käsitööring.
Sindi kultuurilugu
Algus pandi trahteris. Trahter asus praeguse koolimaja kohal
*1830. aastate lõpus asutati vabrikuametnikele „Harmonie“ selts, kellele ka hiljem oma maja ehitati. Seltsis toimusid perekonnaõhtud, lauldi ja tantsiti ning harrastati veeremängu ehk keeglit.
*Suur pidu 1869. aastal „priikslaskmise“ 50. aastapäeva puhul. Mängis soldatite ja eesti mängumeeste orkester, laulis meeste laulukoor
*Sindis tegutses sel ajal ka sega- ja lastekoor.
*Esimesel laulupeol osales 16-liikmeline meeskoor
*1878. a mais etendati Sindis esmakordselt eestikeelset näitemängu L. Koidula „Säärane mulk“
*Igal suvel mängis puhkpilliorkester kahel õhtul nädalas pargis selleks ehitatud kõlakojas.
*Hoogustub karskusliikumine, esitatakse palvekiri trahter sulgeda
*17. oktoobril 1892 toimus vabriku 2. kasarmust ümberehitatud uue avara lavaga (karskus)-seltsimaja pidulik avamine
*1893 kingiti seltsile udupiltide näitamise masin. Hakkasid toimuma „udupiltidega“ kõneõhtud.
*1908 alustas tegevuse lõpetanud karskusseltsi asemel alustab tegevust laiema profiiliga kultuurhariduslik selts „Sõprus“ Tegevus jätkus karskusseltsi ruumide, mis ehitati ümber nii, et korraga saaks osaleda kuni 1000 inimest.
*“Sõprus“ korraldas peoõhtuid ja lugemisõhtuid. Mängiti kabet, malet, piljardit, keeglit
* I Maailmasõja puhkedes seltsielu soikus.
* Peale sõda aktiivne kultuurielu jätkus
*1921. aastast alates töötas Sindis kino
*1937. aastal leidis vastav komisjon, et Sindi „Sõpruse“ Seltsimaja on amortiseerunud. Maja suleti. Hiljem lubati tuletõrje valve all siiski üritusi korraldada.
*Algas raha kogumine uue rahvamaja tarvis, eesmärgini ei jõutud
* II maailmasõja ajal ei olnud kultuurielu väga aktiivne
*1945. aastal klubi tegevus taastus kuid maja oli ikka väga halvas seisus
*1946. aastal oli lisaks vabriku klubile asutatud ka linna kultuurimaja,
*1948. aastal linna klubi lõpetas tegevuse
*Isetegevust tehti kogu aeg lustiga, paraku puudus ikka veel kultuurimaja.
*1961. aastal hakati lõpuks uut maja ehitama, õieti vana klubihoonet remontima.
*1965. aastal avati praegune seltsimaja hoone
Sindi seltsimaja
Pärnu mnt 44, Sindi, Tori vald 86705, Pärnumaa
Ants Välimäe
Tori Valla Kultuurikeskuse direktor
5301 8846
ants.valimae@torivald.ee
ants@torikultuur.ee
Argo Juske
kultuurikorraldaja
5335 9496
argo.juske@torivald.ee; argo@torikultuur.ee
Anneli Uustalu
administraator
5866 6311
anneli@torikultuur.ee; sindiseltsimaja@torivald.ee
Sindi seltsimaja ruumide rendihindade hinnakiri
Renditakse E–L, kell 9.00 – 02.00 ja P kell 10.00 – 22.00
- Suur saal 30 eurot tund
- Väike saal 15 eurot tund
- Väike saal peielauaks 10 eurot tund
- Fuajee 7 eurot tund
- Ringiruum nr 1, II korrus 10 eurot tund
- Ringiruum nr 2, II korrus 7 eurot tund
- Köök 5 eurot tund
- Kogu maja rent 60 eurot tund
Lisatingimused
2.1. Eraisikutele Sindi seltsimaja ruumide rent alates 18. eluaastast.
2.2. Rendihind arvestatakse hetkest, mis kell soovitakse majas tegutsema hakata kuni hetkeni mil majast lahkutakse.
2.3. Renditaval pinnal toimuva sündmuse lõpu kellaaeg on kell 02.00. Järgnevate tundide eest korrutatakse õhtuse üüritunni hind kahega.
2.4. Sindi seltsimaja ruume ei broneerita ette üle 6 kuu.
2.5. Tori valla hallatavatele asutustele võimaldatakse ruumide kasutamine tasuta.
2.6. Sindi seltsimaja ruumide broneerimisel on rendile võtta soovija kohustatud rendile andja poole pöörduma broneeringu kinnitamiseks ja rendilepingu sõlmimiseks hiljemalt 1 nädal enne rendi toimumise aega. Selle mittetäitmisel on Sindi seltsimajal õigus broneering või mistahes muud suusõnalised kokkulepped ühepoolselt lõpetada.
Tasumise ja arveldamise kord
3.1. Teenustasu vormistab ja lepingud valmistab ette Sindi seltsimaja administraator, lepingud sõlmib Tori – Sindi piirkonna kultuurikorraldaja.
3.2. Rendilepingus märgitud rendisumma tasutakse Tori Vallavalitsuse poolt väljastatud arve alusel.