TORI VALLA KULTUURIKONVERENTS
“Eesti rahvuse ja rahvakultuuri tuleviku kujundame täna. See ei ole pelgalt meelelahutus, vaid on miski, mis määratleb ja eristab meid rahvusena. Meie tänased teod on homse ühiskonna ja homse Tori valla vundamendiks.” Lauri Luur, vallavanem
Tori Valla Kultuurikonverentsi videosalvestus
Meie valla esimesel kultuurikonverentsil keskendume küsimustele – milline on rahvakultuuri kestlikkus Tori vallas ja kuidas suudame seda ühiselt hoida? Kuuleme lähemalt valdkonna arengutest ja väljakutsetest meie riigis ning kohalikes kogukondades. Samuti otsime päeva jooksul ühiselt lahendusi Tori valla rahvakultuuri kestma jäämisele. Konverentsil võtavad sõna valdkonna säravad eestkõnelejad: Margus Toomla Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusest, Laura Liinat Eesti folkloorinõukogust, Kalle Vister ja Urve Gromov Eesti rahvakultuuri keskusest, Kaie Tanner Eesti kooriühingust, Kadri Tiis Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsist, Aina Alunurm Jänesselja lasteaiast ja Peep Eenraid Audru koolist. Esitamisele tuleb Urmas Lennuki lühinäidend “Viimane rahvatantsija”, mis on kirjutatud just meie konverentsi tarbeks. Konverentsi modereerib koolitaja ja coach Urmo Reitav.
Konverentsi esinejad
01_Margus Toomla
02_Kadri Tiis
03_Kaie Tanner
04_Laura Liinat – ettekande sisu tekstina
06_Kalle Vister
07_Urve Gromov
08_Peep Eenraid
Laura Liinati ettekanne „Mõõtes mõõtmatut”
Järgnev on ettekande tekstivaste. PDF-faili avamine ei ole vajalik – ettekande sisu on siin tekstina. Ettekanne: Laura Liinat, Eesti Folkloorinõukogu, 18 slaidi. Fotod: Rene Jakobson / Eesti Folkloorinõukogu.
Millest me räägime, kui räägime folkloorist?
Põlvest põlve edasi antud suuline pärimus, teadmised, uskumused, oskused.
Kes folklooriliikumises tegutsevad?
- Harrastajad: osalised folkloorirühmades ja -festivalide protsessis
- Pärimuse kandjad: kogukonnaliikmed, praktiseerijad
- Haridussüsteemis osalejad: lasteaialapsed, (üli)õpilased
Harrastajad
Peamine väljund on huvitegevus ja esinemine. Nõuab kvaliteeti, õppimist, spetsiaalseid teadmisi ja oskusi. Statistika allikad: Baltica protsessis osalejad, Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu. Umbes 20% andmebaasis kirjas olevatest folklooriharrastajatest paikneb Pärnumaal.
Andmed ei ole täielikud. Baltica protsessis osales 2010. aastal 96 rühma ja 1887 inimest, 2023. aastal 97 rühma ja 1482 inimest. Tänane taju: aina rohkem rahvatantsurühmi huvitub folkloorist ja tahab õppida pärimustantse.
Pärimuse kandjad
Peamine väljund on kogukondlik tegevus ja praktikad. Tähendab kogukonna loomist ja hoidmist läbi tegevuste. Statistika allikad: registreerunud mardi- ja kadrisandid, murdekeele kõnelejad, kultuuripärandi teadlikkuse uuring.
Andmed ei ole täielikud – inimestel puudub vajadus end määratleda, liikmelisus on hajus ja pidevas muutumises. Santimise numbrid: 2019. aastal registreerus 601 sandiperet ja 3929 inimest, 2023. aastal 501 sandiperet ja 4486 inimest.
Kultuuripärandi teadlikkuse uuringu järgi tähistab 78% vastanutest rahvakalendri tähtpäevi, 43% harrastab üksinda vaimse pärandiga seotud tegevusi ja 20% osaleb pärandiga seotud ühistegevustes. Tänane taju: pärimuskogukondi on pidevalt juurde tekkimas.
Haridussüsteemis osalejad
Peamine väljund on õppetöö ja koolielu rikastamine. Eeldab huvitatud eestvedajaid – õpetajaid ja haridusasutuse juhte – ning pärimust laiemalt väärtustavat kogukonda ja kohalikku omavalitsust. Statistikat on vähe: üksikud näited üle Eesti. 39% inimestest peab koole ja ülikoole kultuuripärandi säilimise eest vastutavaks.
Eestvedajad jaksavad, kui neil on tingimused (näiteks tegutsemisruum), toetus ja tunnustus. Õppimisvõimalus on hea kõigile: kvaliteedi tõstmiseks ja enesearengu nimel. Tänane taju: kogukonnad on valmis toetama õppekavade loomist.
Kohaliku omavalitsuse roll ja võimalused
Kultuuripärandi teadlikkuse uuringu tulemused:
- 60% vastanutest peab kultuuripärandi säilimise eest vastutavaks kohalikke omavalitsusi, kuid vaid 36% usaldab neid kultuuripärandi säilitamisel
- 68% usub, et kultuuripärandi hoidmisse tuleb senisest enam panustada riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahendeid
- 65% usub, et kultuuripärand suurendab piirkondade majanduslikke sissetulekuid
Mida saab teha?
- Eestvedajate leidmine ja hoidmine; pärimushariduse soodustamine; lastetuba kutsub tagasi; lumepalliefekt
- Suhtumine pärimusse: rõõmus, jõukohane ja selles ei võeta mõõtu; kauge minevik versus igapäevane reaalsus; head eeskujud
- Võimalused koos tegemiseks, omasugustega suhtlemiseks, enese näitamiseks: tähtpäevad, pidustused, pärandturism
„Lähedalt ja isiklikult suhtlev ja seda suhtlust nautiv, sellest tuge ja elujõudu ammutav, loomisvõimalust pakkuv kogukond on pärimuse edasi elamise võti.” (Janika Oras)
Kolm mõtet
- Folklooriliikumises osalejaid on võimatu mõõta
- Aga neid on rohkem, kui me oskame arvata. Tajutav on huvi suurenemine
- Jagatud vastutus ja koostegemine on kasutamata potentsiaal
Kontakt
Laura Liinat, Eesti Folkloorinõukogu. E-post laura@folkloorinoukogu.ee, veebileht folkloorinoukogu.ee.
Ettekandes on kolm diagrammi: folklooriharrastajate paiknemine Pärnumaal, mardi- ja kadrisantide protsent elanikkonnast 2023 ning mardi- ja kadrisantide vanuseline jaotus 2023 (Eesti Folkloorinõukogu). Diagrammide arvväärtusi ei ole failis tekstina esitatud.
Galerii
